Gmailis saatmise tühistamine nüüd ametlik

Gmaili kasutajatel on aastaid olnud võimalik Labs lisadest aktiveerida võimalus viivitusega saatmiseks – valitud viivituse jooksul on võimalik kirja saatmist tagasi võtta ja see on ülikasulik, sest kogemata klõpsatud saatmine või hetk peale saatmist meelde tulnud kirjutamata jäänud asi võivad olla ühed tüütumad asjad üldse. Nüüd lõpuks on Gmail teinud viivitusega saatmise osaks teenusest endast, enam pole see kuskil nukataga lülitatav katseline lisavõimaalus, vaid ametlikult toetatav võimalus.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Advertisements

Uuring: MS Office’it paljud töötajad peaaegu ei kasuta

Kuigi firmadel on kombeks kõigile kontoritöötajatele Microsoft Office’id paigaldada, siis väga paljud kontoritöötajad seda tarkvara peaaegu ei kasuta. Kolme kuulise uuringu läbi viinud SoftWatch uuris seisu 51 üleilmses firmas esindamas 148 500 töötajat – selgus, et kümnest töötajast seitse ei kasutanud ühtki programmi palju, vaid peamiselt vaatasid või tegid väga väikseid muudatusi. Keskmine töötaja kasutas päevas 48 minutit MS Office tarkvara ja sellest lõviosa langes e-postikliendile Outlook, mis omastas 68 % kasutusajast. Excel järgnes kõigest 17 % osakaaluga, mis vastab 8 minutile päevas. Word’i ja PowerPoint osaks jäi vastavalt vaid 5 ja 2 minutit. Lõppjäreldusena leiti, et programmide üleüldine litsenseerimine ei õigusta end enam tänase töökultuuriga – mõned kasutajad ei tarvita programme üldse, paljud kasutavad ainult vaatamiseks ja suur osa vaid kergeteks muudatusteks. Ulatuslikult kasutajaid on vaid väike vähemus. Tõenäoliselt tasuks kaaluda alternatiive – jätta litsentsid vaid ulatuslikele kasutajatele, ülejäänud võivad e-posti vaadata veebist ja samuti vaadelda seal dokumente ilma märkimisväärse ebamugavuseta. Tõenäoliselt tasub kaaluda alternatiivina Google Apps’i või Office 365 kasutamist paljudele töötajatele.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

MS Office hakkab toetama enda vormingut

2005 kuni 2008 mahapeetud “verise” vormingusõja tulemusena kinnitas standardite haladaja nii laiapõhjalise (nt IBM, Google, Oracle) grupi pakutud Open Document Format (ODF, faililaienditena ODT jt, realiseerituna nt OpenOffice’is, LibreOffice’is ja mujal) kui ka Microsofti poolse Open XML vormingu. Microsoft tegi seepeale aga pretsedenditu käigu ja jättis reaaliseerimata enda poolt pakutud standardi täies mahus. Selle asemel rakendas Redmonti hiid standardit DOCX/XLSX/PPTX vormingutes vaid osaliselt, “ülemineku Open XML” vormis (‘Transitional Open XML’). Nüüd on aga Microsoft soostunud enda algset, standardina tunnustatud Open XMLi, ka reaalselt failina toetama hakkama.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

MS Office 15 ilma ribadeta?

Microsoft näitas järgmise Office’i versiooni eelvaatepilte. Versioon järjekorranumbriga 15 (aastanumber pole veel teada) loobub eelvaatepiltidel ribadest – võimalik, et need on peituvad. Kontoripakett kasutab palju järgmise põlvkonna Windowsi Metro kasutajaliidese elemente. Kuva on puhas, ilma liigseid kontrollelemente kokkukuhjamata.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Miljonid Microsofti kasutajad teenuseta

Microsofti pilveteenuseid tabas järjekordne häbistav äpardus: miljonid kasutajad ei saanud ligi Office 365, Hotmail ja Skydrive teenustele. Microsoft väidab, et tegu on DNS ehk interneti nimeteenuste probleemidega ja tõepoolest – nimeteenus on ju kriitilise tähtsusega, et miljonite kasutajate päringud sadade serverite vahel võrdselt ära jagada. Ka oli MS Office 365 maas augusti keskel korraks, vaid kaks kuud peale teenuse avamist. Samuti on Googlel olnud väiksemaid probleeme Google Docs veebipõhise dokumenditarkvaraga, kuid erinevalt Microsoftist ei maksa Google Docs’i kasutamine raha (MS Office 365 maksab 4 naela kuu), seega on inimeste nõudmised sellele madalamad.

Põhjalikumalt avab teemat BBC.

Oracle lõpetas OpenOffice.org’i

Andmebaasitarkvara kroonimata kuningas Oracle otsustas loobuda OpenOffice.org arendamisest. Firma lõpetas kommertstoega OpenOffice.org’i versiooni ja laseb kogu OpenOffice.org’i mittetulundusühinguna lahti. See tähendab, et kogukonna vastuseis ja arendajate ülejooks loodud LibreOffice’i alla sundisid Oracle’i tunnistama oma kaotust. Firma ei räägi ka enam pilvepõhisest kommertskontoritarkvarast.

Põhjalikumalt kirjutab Daily Tech.

OpenOffice.org “lahutab” Oracle’ist

Õieti ajavad asja vabatarkvara loojad, kes on loonud uue fondi “The Document Foundation” ja kontoritarkvarale uue ajutise brändi LibreOffice teinud. Oracle’ile pakutakse osalust fondis, kuid talt küsitakse annetusena OpenOffice.org kaubamärki. Eesmärgiks on tulevikus vaba kontoritarkvara arendama hakata mitte tasulise versiooni (Sun’i StarOffice) varjus, vaid oma eesmärke ja lahendusi evides. Selleks peaks otsuseid tegema nõukogu arendajatest ja kohalikest lokaliseerijatest. Uut fondi toetavad ettevõtetest ka Novell, Red Hat, Canonical, Open Source Initiative, Free Software Foundation (FSF) ja Google. Oracle ise plaanivat peagi välja tuua pilvepõhise Cloud Office kontoritarkvara, mis jagab OpenOffice’iga failivormingut (ODT), kuid ei enamat.

Rohkem pajatab The Register.