386’ga on lõpp

Linuxi tuuma arenduses loobutakse lõplikult puhaste 386 protsessorite toest. 1985. aastal esitletud DX versioonil oli 275 000 transistorit ja seda tüüpi protsessoreid valmistati aastani 2007. Protsessori toe ära jätmine teeb Linuxi kerneli haldamise mõne võrra lihtsamaks ja vähendab kompleksust.

Uudisele viitab Slashdot.

Advertisements

München säästis 10 miljonit

Baierimaa (Saksamaa lõunapoolse liidumaa) pealinn München säästis arvutitöökohtade pealt Linuxi’le üleminekuga 10 miljonit eurot. Kui kevadel arvati säästvat 4 miljonit €, siis reaalsuses õnnestus projekt edukamalt. 11 000 arvutit koliti täielikult vabale tarkvarale (Linux), veel 15 000 arvutit kasutavad vabatarkvaralist kontoripaketti OpenOffice.org. Arvutuste kohaselt maksnuks Microsoft Windows 7 peale kolimine ja MS Office kokku 34 miljonit eurot, Windows 7 ja OpenOffice.org umbes 30 miljonit, kuid Linux’i puhul saadi hakkama 23 miljoniga.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Microsoft viis Skype’i Linuxile

Täpsemalt muutis Skype hiljuti oma võrgu ülesehitust. Seni kasutati vargsi ära tavalisi kasutajaid, kel hea ja kiire internetiühendus ning nobe arvuti – nende seadmetes toimis Skype “super-sõlme” (supernode) režiimis, mis tähendas infoliiklust kontaktide sisselogimiste, asukohtade, aga ka otsest helipakettide jms liigutamist. Mõne aasta eest Skype’i võrgus esinenud häired, kus süsteem üldse töötamast lakkas, olid tõenäoliselt tingitud just vähesest kontrollist infovahetusserverite üle. Nüüd on Skype ise käima pannud umbes 10 000 Linuxil põhinevat ja spetsiaalsete turvatugevdustega kaitstud “super-sõlme”, mille üle on firmal täielik kontroll. Skype pole seega enam puhas P2P (“peer-2-peer”) ehk hajusvõrk, milles kunded ise otse andmeid vahetavad. Kõnede ja sõnumite vahetamine ise toimib aga jätkuvalt otse kliendilt-kliendile. “Super-sõlmi” on vaja kasutajate audentimiseks, kasutajate kohta info hoidmiseks ja nende “kokku viimiseks”.

Põhjalikumalt pajatab Ars Technica.

KVM virtualiseerimine jõudis 3.0 beeta peale

Xen virtualiseeerimise vabatarkvaraline alternatiiv jõudis Red Hati arenduse tulemusena kolmanda versiooni beetani. Suurettevõtetele pakutavas lahenduses kasutab Red Hat KVM’i opsüsteemi tuuma lisatud virtualiseerimislaiendusi koostöös halduskonsooliga, mis senistes versioonides vajas Microsofti Windows Server opsüsteemi ja selle SQL andmebaasi. Uus halduskonsool kasutab PostgreSQL andmebaasi ja on Java põhine, sellega saab hallata enamat kui pelgalt virtuaalmasinaid luua. Endiselt saab kasutada Active Directory audentimist, aga nüüd on toetatud ka Red Hati enda lahendus. Uue Red Hat 6.1 peal toimiv virtualiseerimine skaleerub hulganisti ülesse: nüüd hakatakse toetama kuni 128 protsessorituuma (256 koos Hyper Threadinguga). Virtuaalseid tuumi võib olla kuni 64.

Põhjalikumalt pajatab The Register.

USA MoD tegi oma Linuxi armeele

USA kaitseministeerium on mures andmete salajas püsimise pärast – eriti peale ebameeldivaid juhtumeid Wikileaksiga. Nüüd on asutusloonud oma töötajatele spetsiaalse plaadi või mälupulga pealt käivitatava Linuxi väljalaske, mis võimaldab nakatatuse ohus arvutitest ilma kartmata ühendust võtta militaarasutiste serveritega ja teha tööd tõepoolest turvaliselt.

Põhjalikumalt pajatab Slashdot.

Londoni börsi kiirusrekord: 126 ms

Londoni börs teatab, et uus Linuxil põhinev kauplemissüsteem suudab reageerida 126 mkrosekundiga. See peaks olema maailma kiireim. Enne aeglase Microsoft .Net tehnoloogiaga hädas olnud börs viib peagi kogu kauplemise uuele süsteemile üle, juurutamine on kestnud juba üle aasta. Traditsioonilisemad süsteemid näitavad aegu 300-400, mõned käbedamad konkurendid suudavad teha 250 kuni 175.

Enne on sellest Kiibiuudistes kirjutatud. Nüüd lisab infot Slashdot.

Apple “leiutab” repositooriumi

Apple on otsustanud tuua oma OS X opsüsteemi võimaluse, mis on paljudele tuttav nutitelefonidest ja Linuxist: tarkvararepositooriumi. Mõistagi nimetab firma seda enda iPhone telefonidel leiduva süsteemi järgi App Store’iks ja muidugi hakkab selle kaudu saama osta tarkvara, mitte ainult tasuta rakendusi alla laadida. Ometi võib selles näha kuidas kommertstarkvaratootjad on sunnitud kopeerima ka vabatarkvara lahendusi, mis on lihtsalt liiga mugavad ja head, et neid üle parda heita. Millal saab Windows oma kontrollitud ja töökindla tarkvararepositooriumide kaudu toimiva rakenduste jagamise/ostmise?

Repositoorium ilmub Mac OS X praegusesse versiooni juba umbes 90 päeva pärast.

Põhjalikumalt pajatab Apple’i uudistest nt Dailytech.