386’ga on lõpp

Linuxi tuuma arenduses loobutakse lõplikult puhaste 386 protsessorite toest. 1985. aastal esitletud DX versioonil oli 275 000 transistorit ja seda tüüpi protsessoreid valmistati aastani 2007. Protsessori toe ära jätmine teeb Linuxi kerneli haldamise mõne võrra lihtsamaks ja vähendab kompleksust.

Uudisele viitab Slashdot.

München säästis 10 miljonit

Baierimaa (Saksamaa lõunapoolse liidumaa) pealinn München säästis arvutitöökohtade pealt Linuxi’le üleminekuga 10 miljonit eurot. Kui kevadel arvati säästvat 4 miljonit €, siis reaalsuses õnnestus projekt edukamalt. 11 000 arvutit koliti täielikult vabale tarkvarale (Linux), veel 15 000 arvutit kasutavad vabatarkvaralist kontoripaketti OpenOffice.org. Arvutuste kohaselt maksnuks Microsoft Windows 7 peale kolimine ja MS Office kokku 34 miljonit eurot, Windows 7 ja OpenOffice.org umbes 30 miljonit, kuid Linux’i puhul saadi hakkama 23 miljoniga.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Microsoft viis Skype’i Linuxile

Täpsemalt muutis Skype hiljuti oma võrgu ülesehitust. Seni kasutati vargsi ära tavalisi kasutajaid, kel hea ja kiire internetiühendus ning nobe arvuti – nende seadmetes toimis Skype “super-sõlme” (supernode) režiimis, mis tähendas infoliiklust kontaktide sisselogimiste, asukohtade, aga ka otsest helipakettide jms liigutamist. Mõne aasta eest Skype’i võrgus esinenud häired, kus süsteem üldse töötamast lakkas, olid tõenäoliselt tingitud just vähesest kontrollist infovahetusserverite üle. Nüüd on Skype ise käima pannud umbes 10 000 Linuxil põhinevat ja spetsiaalsete turvatugevdustega kaitstud “super-sõlme”, mille üle on firmal täielik kontroll. Skype pole seega enam puhas P2P (“peer-2-peer”) ehk hajusvõrk, milles kunded ise otse andmeid vahetavad. Kõnede ja sõnumite vahetamine ise toimib aga jätkuvalt otse kliendilt-kliendile. “Super-sõlmi” on vaja kasutajate audentimiseks, kasutajate kohta info hoidmiseks ja nende “kokku viimiseks”.

Põhjalikumalt pajatab Ars Technica.

KVM virtualiseerimine jõudis 3.0 beeta peale

Xen virtualiseeerimise vabatarkvaraline alternatiiv jõudis Red Hati arenduse tulemusena kolmanda versiooni beetani. Suurettevõtetele pakutavas lahenduses kasutab Red Hat KVM’i opsüsteemi tuuma lisatud virtualiseerimislaiendusi koostöös halduskonsooliga, mis senistes versioonides vajas Microsofti Windows Server opsüsteemi ja selle SQL andmebaasi. Uus halduskonsool kasutab PostgreSQL andmebaasi ja on Java põhine, sellega saab hallata enamat kui pelgalt virtuaalmasinaid luua. Endiselt saab kasutada Active Directory audentimist, aga nüüd on toetatud ka Red Hati enda lahendus. Uue Red Hat 6.1 peal toimiv virtualiseerimine skaleerub hulganisti ülesse: nüüd hakatakse toetama kuni 128 protsessorituuma (256 koos Hyper Threadinguga). Virtuaalseid tuumi võib olla kuni 64.

Põhjalikumalt pajatab The Register.

USA MoD tegi oma Linuxi armeele

USA kaitseministeerium on mures andmete salajas püsimise pärast – eriti peale ebameeldivaid juhtumeid Wikileaksiga. Nüüd on asutusloonud oma töötajatele spetsiaalse plaadi või mälupulga pealt käivitatava Linuxi väljalaske, mis võimaldab nakatatuse ohus arvutitest ilma kartmata ühendust võtta militaarasutiste serveritega ja teha tööd tõepoolest turvaliselt.

Põhjalikumalt pajatab Slashdot.

Londoni börsi kiirusrekord: 126 ms

Londoni börs teatab, et uus Linuxil põhinev kauplemissüsteem suudab reageerida 126 mkrosekundiga. See peaks olema maailma kiireim. Enne aeglase Microsoft .Net tehnoloogiaga hädas olnud börs viib peagi kogu kauplemise uuele süsteemile üle, juurutamine on kestnud juba üle aasta. Traditsioonilisemad süsteemid näitavad aegu 300-400, mõned käbedamad konkurendid suudavad teha 250 kuni 175.

Enne on sellest Kiibiuudistes kirjutatud. Nüüd lisab infot Slashdot.

Apple “leiutab” repositooriumi

Apple on otsustanud tuua oma OS X opsüsteemi võimaluse, mis on paljudele tuttav nutitelefonidest ja Linuxist: tarkvararepositooriumi. Mõistagi nimetab firma seda enda iPhone telefonidel leiduva süsteemi järgi App Store’iks ja muidugi hakkab selle kaudu saama osta tarkvara, mitte ainult tasuta rakendusi alla laadida. Ometi võib selles näha kuidas kommertstarkvaratootjad on sunnitud kopeerima ka vabatarkvara lahendusi, mis on lihtsalt liiga mugavad ja head, et neid üle parda heita. Millal saab Windows oma kontrollitud ja töökindla tarkvararepositooriumide kaudu toimiva rakenduste jagamise/ostmise?

Repositoorium ilmub Mac OS X praegusesse versiooni juba umbes 90 päeva pärast.

Põhjalikumalt pajatab Apple’i uudistest nt Dailytech.

Intel pordib Androidi

Intel näitab üles murelikust x86 platvormi tuleviku pärast ja on ilmselt seepärast portimas Android opsüsteemi oma protsessoritele. Google vedamisel loodud Linuxi juurtega Android on mõeldud telefonidele ja iPadi sarnastele arvutite-telefonide vahelistele seadmetele. Käik peaks Inteli võimalusi neil turgudel tõstma, sest seni jooksevad Android seadmed peamiselt ARM protsessoritel.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Microsofti treeningmaterjal mustab Linuxit

Microsoft on ameerikas jäänud taas vahele kelmusega. Best Buy kaubandusketi töötajatele mõeldud treeningkursuste materjalid pajatavad, et Linuxi parem turvalisus on müüt, Linuxi uuendused olevat keerulised ja aeganõudvad, World of Warcraft Linuxis ei töötavat (Wine’i abil töötab küll). Ka pole Linuxile tasuta saadaval Windows Live Essentials tarkvara, muidugi ei mainita, et sellele on mitmeid tasuta kättesaadavaid alternatiive. Windowsil on täna ju veel eeliseid küll, aga kas selle nimel on tarvis ka kõik küsitavad eelised välja otsida või suisa valet (tarkvara uuendamise raskus) välja mõelda?

Engadget viitab allikatele.

Kuus ARM protsessoriga pisirüpperaali

Sel nädalat toimuval messil Computex 2009 Taivanis on mitmetel firmadel plaanis esitleda pisisülearvuteid, milles tuksumas tänasele arvutimaailmale ebatavaline süda. Ilmselt esitletakse 5-6 sellist arvutit. Protsessorite disainimisega tegeleva ettevõtte ARM juht usub, et 20 % järgmise aasta pisirüpperaalidest hakkavad seda tehnoloogiat kasutama. ARM protsessorid on juba täna kasutuses mobiiltelefonides ja nende abil võivad sülearvutid töötada järjest 10 tundi. Tänaste x86 protsessorite ja suuremate 6 rakuliste akudega võivad väiksed masinad toimida kuni 8 tundi, kuid seda väikse koormuse ning alla tõmmatud ekraaniheleduse tingimustes. Teadaolevat esitleb enda ARM protsessoriga netbooki Pegatron, tuntud tootja Asusteki jagamisel tekkinud ettevõte, mis otseselt riistvaraga tegeleb. Esitletaval masinal on 10-tolline puuteekraan. Ei ole teada millist opsüsteemi arvuti kasutab, kuid ARM protsessoreid toetavad Google’i Linuxist lahknenud opsüsteem Android, Ubuntu Linux (ja mitmed teised Linuxi distributsioonid) ning Windows Mobile – Microsofti telefonidele ja mobiilseadmetele mõeldud opsüsteem.

Põhjalikumalt võib lugeda PC Worldist – Pegatroni ARM rüpperaal ja ARM’i rüpperaalidest.