Gmailis saatmise tühistamine nüüd ametlik

Gmaili kasutajatel on aastaid olnud võimalik Labs lisadest aktiveerida võimalus viivitusega saatmiseks – valitud viivituse jooksul on võimalik kirja saatmist tagasi võtta ja see on ülikasulik, sest kogemata klõpsatud saatmine või hetk peale saatmist meelde tulnud kirjutamata jäänud asi võivad olla ühed tüütumad asjad üldse. Nüüd lõpuks on Gmail teinud viivitusega saatmise osaks teenusest endast, enam pole see kuskil nukataga lülitatav katseline lisavõimaalus, vaid ametlikult toetatav võimalus.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Advertisements

Uuring: MS Office’it paljud töötajad peaaegu ei kasuta

Kuigi firmadel on kombeks kõigile kontoritöötajatele Microsoft Office’id paigaldada, siis väga paljud kontoritöötajad seda tarkvara peaaegu ei kasuta. Kolme kuulise uuringu läbi viinud SoftWatch uuris seisu 51 üleilmses firmas esindamas 148 500 töötajat – selgus, et kümnest töötajast seitse ei kasutanud ühtki programmi palju, vaid peamiselt vaatasid või tegid väga väikseid muudatusi. Keskmine töötaja kasutas päevas 48 minutit MS Office tarkvara ja sellest lõviosa langes e-postikliendile Outlook, mis omastas 68 % kasutusajast. Excel järgnes kõigest 17 % osakaaluga, mis vastab 8 minutile päevas. Word’i ja PowerPoint osaks jäi vastavalt vaid 5 ja 2 minutit. Lõppjäreldusena leiti, et programmide üleüldine litsenseerimine ei õigusta end enam tänase töökultuuriga – mõned kasutajad ei tarvita programme üldse, paljud kasutavad ainult vaatamiseks ja suur osa vaid kergeteks muudatusteks. Ulatuslikult kasutajaid on vaid väike vähemus. Tõenäoliselt tasuks kaaluda alternatiive – jätta litsentsid vaid ulatuslikele kasutajatele, ülejäänud võivad e-posti vaadata veebist ja samuti vaadelda seal dokumente ilma märkimisväärse ebamugavuseta. Tõenäoliselt tasub kaaluda alternatiivina Google Apps’i või Office 365 kasutamist paljudele töötajatele.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Microsoft luges kasutaja e-posti

Microsoft tunnistas, et luges blogija Outlook.com postkasti sisu. Seega pole firma parem kui Google, mille tarkvara Gmaili postkastide sisust märksõnu leiab, et reklaame kuvada. Vaid veel hullem: Microsoft luges konkreetse kasutaja postkasti sisu, et leida oma endist töötajat, kes võis viia infolekkeni firmast. Info tuli ilmsiks kohtuasjas, kus süüdistatakse endist Microsofti Liibanoni kontori venelasest töötajat Windows 8 koodi lekitamises. Anonüümseks jäänud blogija postitas mõne rea lähtekoodist ja veel avaldamata Windows 8 kuvapilte. Tehniliselt võttes oli Microsoftil ilma kohtu loata õigus lugeda kasutaja posti, sest litsentsilepingus on sees vastavad seda lubavad punktid. Igatahes, see info asetab Microsofti sõnumisaladuse pidamise väga halba valgusesse ja peaks lõpetama firma poolse süüdistuste pildumise Google suunas – viimane vähemalt skannib kirju automaatselt, tegu pole sihipärase konkreetsete kasutajate järel nuhkimise, vaid üldise programmilise tegevusega.

Põhjalikumalt pajatab BBC.

OpenBSD jätkab peale “rahasadu”

Kui 17. jaanuaril teatas OpenBSD fond ähvardavast sulgemisest seoses 20 000 dollarilise serverite elektriarvega, siis nüüd on murepilved hajunud. Rumeenia Bitcoinide “parun” Mircea Popescu annetas sel nädalal 20 000 $ ja kokku on ruuterites ja võrguseadmetes kasutatava üliturvalise kuulsusega OpenBSD katusorganisatsioon kogunud nüüd 100 000 dollarit enam kui 1700 väikeste ja suuremate annetustena kokku. Annetajate hulka kuulub ka Google. Selle aasta loodetav annetuste kogusumma küündib 150 000 dollarini ja seega on murepilved asutuse kohalt kadunud. Julgelt võib OpenBSD’ga edasi ruutida!

Põhjalikumalt pajatab The Register

Chromebook – Microsofti või Apple’i kirstunael?

Kui 2012. aastal müüdi vaid 400 000 Google ChromeOS opsüsteemiga Chromebook’i, siis 2013. müüdi 1,76 miljonit seadet. Seega tõusis turuosa 0,2 % juurest 9,6 % osani “pirukast”. Windows’iga sülearvutid kukkusid samal ajal 42,9 % osakaalult 34,1 % juurde ja Apple langes 2,6 % juurest 1,8 % tasemele. Need numbrid on küll veidi vaieldavad. Microsoft on aga selgelt närviline, sest viitab oma Google’i vastu suunatud negatiivses reklaamikampaanias Scroogled seadmele kui “tellisele”. Apple välja oma hirmu näidanud ei ole ja on ebatõenäoline, et 200 $ seadme osjate kontingent kattub Apple MacBook ja MacBook Pro 1000 $ ja enam maksvate seadmete klientuuriga. Üha raskem on aga leida Microsoftil endal vett pidavaid argumente Chromebook’ide vastu, sest üha enam asuvad andmed pilvedes ja veebis, millele Chromebook kenasti juurdepääsu loob.

Põhjalikumalt pajatab Intronis’i blogi.

Saksa kohus tühistas Apple’i patendi Jobs’i “süül”

Saksa kohus leidis, et patent, millele Apple Euroopas kaitset küsis juunis 2007, on tühine, sest Steve Jobs oli selle patendi kasutamist näidanud esinemisel jaanuaris 2007 tutvustades esimest iPhone’i. Seega oli patent õigustühine, sest selle kasutamist oli eelnevalt esitatud. Mis siis, et eelnevalt oli seda esitanud just too firma, kes patenti taotles. Google’i omanduses Motorola Mobility ja Samsungi juristide jaoks on see võit. Samas on patendijuristide jaoks ammu teada fakt, et kui USA’s võib patenteeritav funktsioon olla enne patendiks tunnistamist esitletud viimase 12 kuu jooksul, siis Euroopa seadustes sellist erandit ei ole ja patenteeritavat funktsiooni ei või varem tutvustada (kaasa arvatud patendi taotleja poolt).

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Intel ei keskendu enam Microsoftile

Wintel on tilgutite all ja koomas. See pole muidugi üllatav peale Microsofti kõrbenud avantüüri ARM protsessorite ja Windows RT teemal. Igatahes Intel ei pühendanud Microsoftile üle kolmandiku võtmesõnavõtu ajast oma arendajate foorumil IDF 2013. Fookuses on hoopis Google (Android ja ChromeOS). Apple ja erinevad Linuxi pakkujad said vaid üldsõnaliselt mainitud möödaminnes. Terve turg on eemaldumas kallitest seadmetest, see pole ainult Windows 8 miinus, esimest korda aasta-aasta vastu võrdluses on Apple iPad’ide müük langenud. Iga kaks kolmest müüdud tahvelist jooksevad Androidil ja neli telefoni viiest müüdust samuti.

Põhjalikumalt DailyTech’is