Gmailis saatmise tühistamine nüüd ametlik

Gmaili kasutajatel on aastaid olnud võimalik Labs lisadest aktiveerida võimalus viivitusega saatmiseks – valitud viivituse jooksul on võimalik kirja saatmist tagasi võtta ja see on ülikasulik, sest kogemata klõpsatud saatmine või hetk peale saatmist meelde tulnud kirjutamata jäänud asi võivad olla ühed tüütumad asjad üldse. Nüüd lõpuks on Gmail teinud viivitusega saatmise osaks teenusest endast, enam pole see kuskil nukataga lülitatav katseline lisavõimaalus, vaid ametlikult toetatav võimalus.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Uuring: MS Office’it paljud töötajad peaaegu ei kasuta

Kuigi firmadel on kombeks kõigile kontoritöötajatele Microsoft Office’id paigaldada, siis väga paljud kontoritöötajad seda tarkvara peaaegu ei kasuta. Kolme kuulise uuringu läbi viinud SoftWatch uuris seisu 51 üleilmses firmas esindamas 148 500 töötajat – selgus, et kümnest töötajast seitse ei kasutanud ühtki programmi palju, vaid peamiselt vaatasid või tegid väga väikseid muudatusi. Keskmine töötaja kasutas päevas 48 minutit MS Office tarkvara ja sellest lõviosa langes e-postikliendile Outlook, mis omastas 68 % kasutusajast. Excel järgnes kõigest 17 % osakaaluga, mis vastab 8 minutile päevas. Word’i ja PowerPoint osaks jäi vastavalt vaid 5 ja 2 minutit. Lõppjäreldusena leiti, et programmide üleüldine litsenseerimine ei õigusta end enam tänase töökultuuriga – mõned kasutajad ei tarvita programme üldse, paljud kasutavad ainult vaatamiseks ja suur osa vaid kergeteks muudatusteks. Ulatuslikult kasutajaid on vaid väike vähemus. Tõenäoliselt tasuks kaaluda alternatiive – jätta litsentsid vaid ulatuslikele kasutajatele, ülejäänud võivad e-posti vaadata veebist ja samuti vaadelda seal dokumente ilma märkimisväärse ebamugavuseta. Tõenäoliselt tasub kaaluda alternatiivina Google Apps’i või Office 365 kasutamist paljudele töötajatele.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Microsoft luges kasutaja e-posti

Microsoft tunnistas, et luges blogija Outlook.com postkasti sisu. Seega pole firma parem kui Google, mille tarkvara Gmaili postkastide sisust märksõnu leiab, et reklaame kuvada. Vaid veel hullem: Microsoft luges konkreetse kasutaja postkasti sisu, et leida oma endist töötajat, kes võis viia infolekkeni firmast. Info tuli ilmsiks kohtuasjas, kus süüdistatakse endist Microsofti Liibanoni kontori venelasest töötajat Windows 8 koodi lekitamises. Anonüümseks jäänud blogija postitas mõne rea lähtekoodist ja veel avaldamata Windows 8 kuvapilte. Tehniliselt võttes oli Microsoftil ilma kohtu loata õigus lugeda kasutaja posti, sest litsentsilepingus on sees vastavad seda lubavad punktid. Igatahes, see info asetab Microsofti sõnumisaladuse pidamise väga halba valgusesse ja peaks lõpetama firma poolse süüdistuste pildumise Google suunas – viimane vähemalt skannib kirju automaatselt, tegu pole sihipärase konkreetsete kasutajate järel nuhkimise, vaid üldise programmilise tegevusega.

Põhjalikumalt pajatab BBC.

OpenBSD jätkab peale “rahasadu”

Kui 17. jaanuaril teatas OpenBSD fond ähvardavast sulgemisest seoses 20 000 dollarilise serverite elektriarvega, siis nüüd on murepilved hajunud. Rumeenia Bitcoinide “parun” Mircea Popescu annetas sel nädalal 20 000 $ ja kokku on ruuterites ja võrguseadmetes kasutatava üliturvalise kuulsusega OpenBSD katusorganisatsioon kogunud nüüd 100 000 dollarit enam kui 1700 väikeste ja suuremate annetustena kokku. Annetajate hulka kuulub ka Google. Selle aasta loodetav annetuste kogusumma küündib 150 000 dollarini ja seega on murepilved asutuse kohalt kadunud. Julgelt võib OpenBSD’ga edasi ruutida!

Põhjalikumalt pajatab The Register

Chromebook – Microsofti või Apple’i kirstunael?

Kui 2012. aastal müüdi vaid 400 000 Google ChromeOS opsüsteemiga Chromebook’i, siis 2013. müüdi 1,76 miljonit seadet. Seega tõusis turuosa 0,2 % juurest 9,6 % osani “pirukast”. Windows’iga sülearvutid kukkusid samal ajal 42,9 % osakaalult 34,1 % juurde ja Apple langes 2,6 % juurest 1,8 % tasemele. Need numbrid on küll veidi vaieldavad. Microsoft on aga selgelt närviline, sest viitab oma Google’i vastu suunatud negatiivses reklaamikampaanias Scroogled seadmele kui “tellisele”. Apple välja oma hirmu näidanud ei ole ja on ebatõenäoline, et 200 $ seadme osjate kontingent kattub Apple MacBook ja MacBook Pro 1000 $ ja enam maksvate seadmete klientuuriga. Üha raskem on aga leida Microsoftil endal vett pidavaid argumente Chromebook’ide vastu, sest üha enam asuvad andmed pilvedes ja veebis, millele Chromebook kenasti juurdepääsu loob.

Põhjalikumalt pajatab Intronis’i blogi.

Saksa kohus tühistas Apple’i patendi Jobs’i “süül”

Saksa kohus leidis, et patent, millele Apple Euroopas kaitset küsis juunis 2007, on tühine, sest Steve Jobs oli selle patendi kasutamist näidanud esinemisel jaanuaris 2007 tutvustades esimest iPhone’i. Seega oli patent õigustühine, sest selle kasutamist oli eelnevalt esitatud. Mis siis, et eelnevalt oli seda esitanud just too firma, kes patenti taotles. Google’i omanduses Motorola Mobility ja Samsungi juristide jaoks on see võit. Samas on patendijuristide jaoks ammu teada fakt, et kui USA’s võib patenteeritav funktsioon olla enne patendiks tunnistamist esitletud viimase 12 kuu jooksul, siis Euroopa seadustes sellist erandit ei ole ja patenteeritavat funktsiooni ei või varem tutvustada (kaasa arvatud patendi taotleja poolt).

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Intel ei keskendu enam Microsoftile

Wintel on tilgutite all ja koomas. See pole muidugi üllatav peale Microsofti kõrbenud avantüüri ARM protsessorite ja Windows RT teemal. Igatahes Intel ei pühendanud Microsoftile üle kolmandiku võtmesõnavõtu ajast oma arendajate foorumil IDF 2013. Fookuses on hoopis Google (Android ja ChromeOS). Apple ja erinevad Linuxi pakkujad said vaid üldsõnaliselt mainitud möödaminnes. Terve turg on eemaldumas kallitest seadmetest, see pole ainult Windows 8 miinus, esimest korda aasta-aasta vastu võrdluses on Apple iPad’ide müük langenud. Iga kaks kolmest müüdud tahvelist jooksevad Androidil ja neli telefoni viiest müüdust samuti.

Põhjalikumalt DailyTech’is

Cisco läheb Microsoft-Skype monopoli vastu kohtusse

Võrguseadmete kuningas Cisco, kes on ka üks kahest IP-telefonide maailma suurtegijast (ja Eestis ainus esindatu), on otsustanud minna Euroopa Kohtusse Skype’i omandamise asjus Microsofti poolt. Firma on tõsiselt põletada saanud mitmetes projektides. Jaanuaris 2012 sulges Cisco oma Umi kodusuunitlusega videokonverentsi seadmete haru (no pole ka ime – kallite raualahenduste asemel olid tarbijad Skype’iga rahul), mais 2012 tühistas Cisco oma Androidi tahvelarvuti Cius ja aasta varem hea rauaga videokaamera Flip. Cisco pole hästi aru saanud IT-valdkonna tarbjakeskseks muutumisest. Eks pole ka imestada arvestades firma põhi-leiba kallite võrguseadmete aastakümnete pikkuse turuliidrina. 2008. aastal omandas Cisco Jabber’i, mis oli täna populaarse XMPP välksõnumiprotokolli looja ja sellele kommertsrakenduste pakkuja. XMPP protokollil põhinevad muuseas Google Talk ja Facebook Messenger välksõnumiteenused, mis veidi küll protokolli omatarbeks kohandanud on (nt keelates suhtlust teiste XMPP serveritega ja lisades häälsuhtluse võimalused).

Põhjalikumalt pajatab The Var Guy.

Uued Google Chromebook’id

Google ei anna alla – Chromebookid – veebisirvikul Chrome põhineva opsüsteeemiga netbookid – on turul juba mõnda aega, aga ei ole veel ülipopulaarseks osutunud. Nüüd toob Google välja ka ARM protsessoritel põhinevad ja odavamad uued mudelid. Seni 450 dollarist alanud hind paigutas seadme raskesse võitlusesse Windowsi ja Linux’iga netbookide, odavate sülearvutite ja erinevate pad-seadmetega. Uus Samsungi valmistatud mudel on 11,6 tollise ekraaniga, odavatel sülearvutitel tavalisse 1366 x 768 nn HDready resolutsiooniga ja töötab 1,75 GHz Samsung Exynos 5 kahetuumalisel protsessoril. Google väitel käivitub see 10 sekundiga ja sõltuvalt kasutusest lubab kuni 6,5 tundi tööaega. Uue seadme hinnaks saab 249 dollarit, mis ehk murrab arvutid tõsisemalt turule.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Microsoft püüdis piraatlusega maha võtta CNN’i, BBC’d …

Koopiaõiguse kuritarvitamise süüdistused Microsoftilt CNN’i, BBC, Huffington Post’i, TechGrunch’i ja Wikipedia vastu piraat-materjalide väidetava linkimise eest osutusid alusetuks. Microsfti poolt Google’ile juulis Digital Millennium Copyright Act (DMCA) alusel esitatud sadade linkide hulgas enamiku moodustasid küll torrenti-saidid, kuid TorrenFreak’i kaudu sattus automaatselt kogutud nimekirja hulgaliselt korralikke ja autoriteetseid veebilehti. Ainuke linke ühendav asjaolu oli number 45 esinemine lingis. Microsofti teate tulemusel oleks Google pidanud eemaldama antud lingid oma otsingutulemustest, kuid autoriteetsed lehed on Google’i poolt eraldi valges nimekirjas, mis takistas nende blokeerimise. Vähem prestiižetel veebilehtedel nii hästi ei läinud …

Põhjalikumalt pajatab TechHive.