Google töökoht: Goobuntu

Google on tehnilistes asjades üldiselt ettevaatlik ja ei ava just palju. Nüüd on internetigigant aga avaldanud, et vaikimisi opsüsteem töötajatele on Google kohandatud Ubuntu. Firma kasutab pika toega Ubuntu versiooni, maksab ka Ubuntu tootjale Canonical’ile tugiteenuste eest. Goobuntut kasutavad kümned tuhanded töötajad: arendajad, müügiinimesed, keskastmejuhid, ka graafikadisainerid. Windowsi saavad töötajad ka kasutada, kuid nad peavad seda eraldi küsima: “Windows on raskem, sest sellel on ‘erilised’ turvaprobleemid nii, et see vajab kõrgel tasemel luba enne kui keegi seda kasutada saab.” Lisaks “Windows’i tööriistad kipuvad olema rasked ja halvasti kohalduvad,” nii kõlavad põhjendused.

Põhjalikumalt pajatab ZDnet.

Advertisements

Ubuntu saab 7

Maailmas levikult 3.-4. kohta koos oma kaksikvenna Mint’iga jagav Ubuntu linux tähistab 20. oktoobril oma seitsmendat sünnipäeva. Esimene Debianil põhineva tava-inimese väljalaske versioon jõudis valmis just 20. oktoobriks 2004. Selle ajaga on Ubuntu Linuxi väljaandjate maastiku pahupidi pööranud, toonud varem vaid spetsialistidele kohase süsteemi laiatarbeks sobilikku vormi ja jätnud kõrvale suured kommertsväljaannete autorid nagu Red Hat ja SuSE. Ainsana suudab konkurentsi pakkuda Mint, mis omakorda põhineb Ubuntul ja lisab sellele veel tööd lihtsustavaid rakendusi.

Põhjalikumalt sünnipäevast viitab Slashdot.

Gnome 3 lükkub edasi

Selleks sügiseks planeeritud Gnome kasutajaliidese kolmas suurversioon lükkub arendusprobleemide tõttu edasi järgmise aasta märtsisse. Kaua planeeritud Gnome Shell pole jõudnud veel oodatud tasemele. Märkuseks, et Gnome on Linuxi ja FreeBSD kasutajaliides, mida võib leida näiteks vaikimisitöölauana populaarsest Ubuntust.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Ubuntu võib päästa võrgupanganduse?

Florida regionaalne pank CNL kaalub “elusCD” põhist võrgupangandust, sest enamik kasutajaid ei taha osta internetipanga kasutamiseks uut arvutit. Eelseadistatud plaadid ühendavad kliendi kohe Firefoxi kaudu pangaga ja tagavad, et kliendiarvutis ei saa töötada samal ajal pahatahtlikud andmete salvestajad.

Põhjalikumalt pajatab-viitab Slashdot.

Microsoft hakkas Linuxis ohtu nägema

Hiljuti liigitas Redmonti tarkvarahiid Canonicali (Ubuntu valmistaja) ja Red Hati ohtlikku konkurentsi pakkuvate ettevõtete hulka. Täpsemalt liigitati ettevõted Microsofti kliendi divisjoni konkurentideks. Ka varem on Red Hat olnud kirjas konkurentide all, kuid vaid serverite opsüsteemide osas. Microsofti kliendi divisjoni all mõeldakse Windowsi töölauale mõeldud versioone (XP, Vista, Windows 7) haldavat ettevõtte osa.

Põhjalikumalt kirjutab PC World.

Stallman: .NET Debianis on oht

Avatud lähtekoodiga vabavara apostel Richard Stallman avaldas muret seoses Debiani otsusega kaasata vaikeinstallatsiooni Mono – Microsofti .NET programmeerimiskeelte vabavaraliselt loodud versioon. Stallman, GNU projekti asutaja ja GPL litsentsi algautor tunneb muret, et kunagi võib Microsoft tarkvarapatentide abil Mono kasutamise ebaseaduslikuks teha ja sellega lõigata ära võimalused C# vabas versioonis loodud tarkvara kasutamiseks. Loodud tarkvara võib vajada portimist ja jääda Windowsispetsiifiliseks või muutuda üldse kasutuks. Stallman ei soovita C# keelt avatud arenduses kasutada. Ubuntu ei pea seda probleemiks.

Põhjalikumalt kirjutab The Register. Ubuntu kohta kirjutab iTWire.

Ubuntu restartid võib unustada

Sel nädalal jõudis välja Ksplice – lahendus, mis võimaldab Ubuntu Linuxi uuema versiooni kernelit uuendada ilma arvutit restartimata. See on väga oluline võimalus serveritele, kuid paljud arvutikasutajad armastavad ka töömasinaid käigus hoida 24/7 ja tüütud restardid segavad ning sunnivad peale hulga rutiinseid tegevusi. Ksplice Uptrack vajab esialgu Ubuntu 9.04 versiooni ja see tugineb Python keelele. Kuivõrd see ei vaja muudatusi kernelis, siis võib loota samal moel toimivat uuendamist peagi ka teistele Linuxi distributsioonidele. Senini võis Linux küllalt hästi mitu kuud restartimata töötada, aga Windows vajab tänini vähemalt kord nädalas värsket käivitust.

Põhjalikumalt võib lugeda Computerworldi blogist või Ksplice’i kodulehelt