München säästis 10 miljonit

Baierimaa (Saksamaa lõunapoolse liidumaa) pealinn München säästis arvutitöökohtade pealt Linuxi’le üleminekuga 10 miljonit eurot. Kui kevadel arvati säästvat 4 miljonit €, siis reaalsuses õnnestus projekt edukamalt. 11 000 arvutit koliti täielikult vabale tarkvarale (Linux), veel 15 000 arvutit kasutavad vabatarkvaralist kontoripaketti OpenOffice.org. Arvutuste kohaselt maksnuks Microsoft Windows 7 peale kolimine ja MS Office kokku 34 miljonit eurot, Windows 7 ja OpenOffice.org umbes 30 miljonit, kuid Linux’i puhul saadi hakkama 23 miljoniga.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Advertisements

MS Office hakkab toetama enda vormingut

2005 kuni 2008 mahapeetud “verise” vormingusõja tulemusena kinnitas standardite haladaja nii laiapõhjalise (nt IBM, Google, Oracle) grupi pakutud Open Document Format (ODF, faililaienditena ODT jt, realiseerituna nt OpenOffice’is, LibreOffice’is ja mujal) kui ka Microsofti poolse Open XML vormingu. Microsoft tegi seepeale aga pretsedenditu käigu ja jättis reaaliseerimata enda poolt pakutud standardi täies mahus. Selle asemel rakendas Redmonti hiid standardit DOCX/XLSX/PPTX vormingutes vaid osaliselt, “ülemineku Open XML” vormis (‘Transitional Open XML’). Nüüd on aga Microsoft soostunud enda algset, standardina tunnustatud Open XMLi, ka reaalselt failina toetama hakkama.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Oracle lõpetas OpenOffice.org’i

Andmebaasitarkvara kroonimata kuningas Oracle otsustas loobuda OpenOffice.org arendamisest. Firma lõpetas kommertstoega OpenOffice.org’i versiooni ja laseb kogu OpenOffice.org’i mittetulundusühinguna lahti. See tähendab, et kogukonna vastuseis ja arendajate ülejooks loodud LibreOffice’i alla sundisid Oracle’i tunnistama oma kaotust. Firma ei räägi ka enam pilvepõhisest kommertskontoritarkvarast.

Põhjalikumalt kirjutab Daily Tech.

OpenOffice.org “lahutab” Oracle’ist

Õieti ajavad asja vabatarkvara loojad, kes on loonud uue fondi “The Document Foundation” ja kontoritarkvarale uue ajutise brändi LibreOffice teinud. Oracle’ile pakutakse osalust fondis, kuid talt küsitakse annetusena OpenOffice.org kaubamärki. Eesmärgiks on tulevikus vaba kontoritarkvara arendama hakata mitte tasulise versiooni (Sun’i StarOffice) varjus, vaid oma eesmärke ja lahendusi evides. Selleks peaks otsuseid tegema nõukogu arendajatest ja kohalikest lokaliseerijatest. Uut fondi toetavad ettevõtetest ka Novell, Red Hat, Canonical, Open Source Initiative, Free Software Foundation (FSF) ja Google. Oracle ise plaanivat peagi välja tuua pilvepõhise Cloud Office kontoritarkvara, mis jagab OpenOffice’iga failivormingut (ODT), kuid ei enamat.

Rohkem pajatab The Register.

OpenOffice.org osakaal 21 % Saksamaal

Saksamaal läbiviidud uuringu tulemuste järgi on seal OpenOffice.org osakaal 21 % ja kasvamas. Kavalalt kontoritarkvaraga kaasas käivate kirjastiilide järgi nuhkiv uurimus ei leidnud vahet kodukasutajate ja kontorikasutajate vahel selles küsimuses.

Põhjalikumalt viitab Slashdot.

Taani valib ODF vormingu

Taani valitsus on jõudnud opositsiooniga kokkuleppele ning valinud ODF vormingu välja kui riigiasutuste standard dokumendivormingu. Otsus tuli peale pikka kaalumist ja häirib kindlasti konkureeriva OOXML vormingu taga seisvat Microsofti. ODF on rohkem tuntud faililaiendi ODT (tekstidokument) kaudu, OOXML on tuntud DOCX ja XLSX faililaiendite kaudu. Olgugi, et Microsofti kontoritarkvara uusimad versioonis (MS Office 2007 SP1) ka ODF’i vormingut toetavad, siis OpenOffice.org on seda dokumendivormingut juba versioonist 2 alates põhivorminguna kasutanud.

Põhjalikumalt viitab Google tõlkele Slashdot.

OpenOffice 3.1 väljas

Tasuta kontoritarkvara uusversioon näeb vaeva pildi kuvamisega ja toob kaasa silutud (anti-aliasing) kuvamise. Joonistusobjekte lohistades näidatakse nüüd ka objekti ennast, mitte ainult selle piirjooni. Programm võtab kasutusele omaenda failide lukustamise viisi, sest paljude opsüsteemide tugi tekitab segadusi. Kirjutamisprogrammis on parandatud kommenteerimise võimalusi ning kirjakontrolli. Tabelarvutus pakub paremaid kuumi vihjeid valemite koostamiseks, parandab sortimist ning teeb paljud asjad oluliselt kiiremaks. Andmebaasirakendus sai lõpuks ometi makrode toe: nüüd saab ka sellele ise täiendavat funktsionaalsust programmeerida.

Põhjalikumalt võib lugeda uuendustest OpenOffice.org lehelt.